"Ringiratast" on aus ja ilustamata dokumentaalne lühiromaan naise teekonnast läbi Eesti meditsiinisüsteemi. Lugu algab hetkest, mil autor avastab rinnast tüki - ja satub olukorda, kus peab korduvalt tõestama, et tema mure on päriselt olemas. Algab ajaga võidu jooksmine, mille käigus selgub, et kõige raskem pole mitte haigus, vaid süsteem, mis peaks inimest kaitsma, kuid muutub takistuste, viivituste ja ükskõiksuse labürindiks. Romaan jälgib peategelase võitlust diagnoosini jõudmise nimel: lõputuid ooteruume, korduvaid uuringuid, segaseid vastuseid, puuduvaid dokumente ja telefonikõnesid, mis ei vii kuhugi. See on lugu sellest, kuidas bürokraatia, rahalised piirangud ja vastutuse hajumine võivad muuta inimese abituks hetkel, mil ta vajab kõige rohkem tuge. Välise võitluse kõrval kulgeb sama oluline sisemine teekond. Peategelane on sunnitud vaatama otsa oma hirmudele, lootustele ja piiridele ning mõtestama ümber kogu oma elu. Haiguse kahtluse ja teadmatusest tekkinud ebakindluse keskel hakkab selguma, mis on tegelikult tähtis: aeg, mis on piiratud; inimesed, kes jäävad; ja julgus seista iseenda eest ka siis, kui süsteem seda ei tee. "Ringiratast" on lugu kadunud ajast ja raisatud närvidest, kuid ka uuesti leitud selgusest, rahust ja lootusest, mis ei kustu isegi siis, kui kõik muu näib lagunevat. See ei ole lihtsalt "haiguslugu", vaid isiklik teekond, aus sissevaade tervishoiusüsteemi ja inimlik ellujäämise ning mõtestamise lugu.
